Miks on nii, et kõik lõpeb nii äkki, ja et keegi ei anna meile võimalust selleks valmistuda? Miks on see veel raskem kui ma seda teadsin? Miks me sellest edasi kinni hoiame?
Iga hüvastijätt vajaks ettevalmistus aega, aga enamasti elus, tulevad nad kõige ootamatult. Miks? Kas inimesed teavad, et me ei suudaks elada, teades, et nüüd saab see läbi...kas me üldse tahaks seda teada?
miks üldse inimesed peavad lahkuma? ma ei mõista, ma olen kogunud, kui keegi sulle väga kallis, lihtsalt...kaob su elust...vaikselt päev päeva mööda, ja teda enam pole. Sellesuhtes, ta on olemas, aga teda pole enam sinujaoks.
Või siis sulle keegi kallis inimene...sulle teatakse, et teda pole enam, ilma mingi hoiatuseta, ilma ühegi märgita ta on lihtsalt läinud. Sina mõtled ja soovid, et keegi oleks sulle öelnud midagi, et keegi oleks sind hoiatanud, et sa oleks saanud , ennast kuidagi kaitsta. Nüüd sa oled haavatud ja kõigile nähtav...sul on kaks võimalust, sa kas korjad ennast kokku ja teed näo , et midagi pole juhtunud. Või sa ehitad enda ümber nii kõrge müüri, et keegi ei näe kui haavatud sa oled ja keegi ei sa sulle enam haiget teha...niikaua kui sa nende seinte vahel oled....
Ja siis sa mõtled....oleks ma teadnud, oleks ma aimanud, ma oleks teinud midagi...kui ma poleks suutunud seda peatada, ma oleks saanud ennast kaitsta...
Aga tegelikult? Tegelikult, oleks ma vaid endale valetanud, et midagi pole ja oleks eitanud, et see juhtub...ja kui lõpp on käes, saad sa haiget ikka, aga sa saad vähem, sest sa teadsid seda või leiad sa vähemalt enda peas kedagi keda süüdistada...sinaise.
Ja siis ta on lõpenud...läbi, niisama lihtsalt. Aga sa leiad omajaoks mooduse, nii kaua kuni ta pole sinu peas läbi, ei saa see olla lõpenud. Sa elad selles maailmas mille sa oled enda jaoks loonud...enda vales. Mingi aeg tundub kõik hästi kuni sa mõistad...
Teda tõesti pole...
See on tõesti läbi...
Su hingamine muutub raskemaks...
Su maailm...su vale kukkub kokku, ja reaalsus on liiga valus, et temaga kohtuda.
Sa teed ainukest asja mida sa suudad, sa lülitad selle teema välja, see on vaid üks peatükk su elust mida sa enam ei taha lugeda, see on vaid üks mõte igavesti su peataga... Mis oleks siis kui sa poleks....?
