Kõiges mis on läinud halvasti süüdistan ma sind. Mul on kergem panna sulle kaela süüdistusi kui andestada sulle selle eest, milles sa tõeliselt oled süüdi.
Ma ütlen kõigile, et ma olen edasi liikunud, ja sa ei tähenda mulle enam midagi, vaid üks peatükk mu elus, mida ma enam lugeda ei taha. Kuid tegelikult ma mõtlen sulle igapäev, ma mõtlen milline oleks kõik kui sa oleks siin, milline oleks mu elu kui sa poleks läinud ja rikunud mu uskumusi peaaegu kõike.
Teinekord ma jälle tunnen seda inimvaret, mis ma olin kui sa lahkusid. Pikemat aega ma jooksin, lootes jõuda kuhugi, kuni ma taipasin, et ma olin ikka seal kust ma alustasin. Mina polnud liikunud, vaid sina kaugenesid, su nägu, su naer, mälesstused sinust. Mulle jäi pilt...üksainus pilt, mida vaadata igakord kui ma tahan teada kuidas oleks asjad...kui sa poleks läinud.
No comments:
Post a Comment