Lahti laskmine...lepimine, et miski on läbi ja sellest vabanemine. Miks on see alati nii raske? Miks me ei suuda kunagi öelda lõplikult headaega?
Leppida, et miski on läbi, et keegi kellest sa häst arvasid tegi midagi halvasti ja sellepärast sa pead lõpetama kõik mis teil oli. Leppimine...et võibolla see asi ei olnud õige, võibolla sa väärid paremat. Leppimine....et tuleb lahti lasta kõigest mis oli, et minna oma eluga edasi...
Öelda headaega talle, viimast korda, ütelda headaega teile...esimest korda, öelda lihtsalt headaega, on sama mis öelda, et see ongi lõpp...see on see elulõik, kust meie teed lähevad lahku, ning selle headaega järgi, nad kunagi enam ei ristu...sellejärgi, ei näe ma enam su nägu, sellejärgi ei kuule ma su häält, selle järgi ei põimu meie sõrmed enam kunagi, sellejärgi ei upu me kunagi enam üksteise silmadesse, selle järgi, see ongi lõpp....see ongi headaega...lõplikult.
Mina olen selline inimene kes ei suuda lasta ajsadest lahti...ma võin andeks anda inimesele kes käitub minuga halvasti, ainult sellepärast et ma usun, et ta on parem kui ta näitab, ma ei lõpeta lõplikult suhteid, sest ma ei oska lahti lasta, lasta lahti kõigest mis meil oli...kõigist meie mälestustest...sest nii ma tunnen, et kui ma lasen laht temast, pean ma loobuma ka kõigest mis kaasnes temaga...
Ta tegi mulle haiget...kuid, kui ma panen silmad kinni ja mõtlen talle, näen ma neid häid asju mis me tegime, ma kuulen neid häid sõnu, ma mäletan meie rõõmsaid nägusi...ja siis alles hiljem tuleb mulle meelde mis ta mulle tegi, kuidas ta minuga siis käitus, tuleb meelde kuidas ma tunde tema pärast nutsin ja siis...ma tahan temast lahti lasta, siis ma püüan temast lahti lasta....
Kui tihti see õnnestub...ma ei tea. Aga ma olen saanud öelda, et ma proovisin, ja ka mingil määral lasin lahti....lihtsalt mitte kõigest...lihtsalt mitte kohe....
No comments:
Post a Comment