Tema või mina?

Kas teil on kah nii olnud, et keegi kes teile meelidb, et talle meelidb hoopis mõni su parim sõbranna? Kas te olete end kunagi tundnud, et olete madalamal kui teised?
Mina igastahes olen, alati on keegi parem kui mina, keegi ilusam kui mina, lõbusam, jutukam, naljakam...
Kui nii edasi läheb, siis millal mina see parim olen, see ilusaim, lõbusaim jne.
Mul on sõbranna, väga vahva iseenesest ja temaga on hea rääkida aga salamisi teeb ta mulle haiget, seda ise teadmata, see pole isegi tema süü. Lihtsalt on või noh oli ükspoiss kes mulle nii väga meeldis, ikka väga tõsiselt. Kuid selgus pisitõde, talle meeldib mu üks parim sõbranna.
Mis mul siis üle jäi? Teha nägu, et kõik okei, nagu kõik oleks sama nagu enne, ma kinnitasin niikaua kõigile, et ta ei meeldi mulle kuni ma seda ise uskusin.

Nüüd...nüüd ma kuulen kuidas ta räägib temaga, nagu mina temaga, ta vaatab teda samamoodi nagu mina vaatasin teda siis kui ta mulle meeldis.
Ma enam ei tea mida arvata, võibolla siis jääbgi kõik niii. On keegi parem kui mina, mina pean kinnitama endale, et kõik on hästi ja minema edasi, nagu midagi poleks olnud, endal südames selline piin, et rebiks ta seest välja.

Aga igas elus on need kellepärast rebitakse ja need kes peavad ise rebima.
Väga vastik on kui su süda murtakse kuid veel vastikum on kellegi teise südant murda, veab sellel poisil, et ta ei tea mis ta minuga tegi, et tänu temale olen ma niii haavatud, et ma ei julge enam proovida, proovida midagi teha. Ma ei julge lasta endal kedagi uuesti, meeldima.

Kui kellegile, keegi meeldima hakkab siis nad on hullult elevil ja mõtlevad kuidas seda näidata ja omg kas ma meeldin talle ka?.
Aga minu esimene mõte...minu esimene mõte on: Jälle murtakse mu süda ja ise seda teadmata.
Ja nii ei jäägi mul muud teha kui ma ootan
ootan

ootan

ootan

Kuni see juhtub ja lõpuks väsitakse, mu pihta ei visata enam kivisi mis teevad haiget, keegi ei taha enam mu südant murda aga keegi ei taha killustatud südamega tüdrukut...